KODUKOTUS

TLPO Kodukotus põhikiri

TARTU LINNA PENSIONÄRIDE ORGANISATSIOON KODUKOTUS

                        PÕHIKIRI.

I     ÜLDSÄTTED

1.     NIMI: Mittetulundusühing Tartu Linna Pensionäride Organisatsioon  (TLPO)Kodukotus. MTÜ on asutatud 20.12.1990.a.

2.     ASUKOHT: Tartu linn.

3.     EESMÄRK:  MTÜ Tartu Linna Pensionäride Organisatsioon (TLPO) Kodukotus on füüsiliste ja juriidiliste  isikute mittetulundusühing. Eesmärgiks on:

3.1 Ühendada pensionäre ühistegevuseks

3.2 Pakkuda pensionäridele ja nende pereliikmetele meelelahutuslikke ja vaimset tegevust soodustavaid tegevusi.

3.3  Viia läbi tervist parandavaid ja haigusi ennetavaid tegevusi ja nõustamisi ja aidata kaasa liikmete probleemide lahendamisel.

3.4  Organiseerida ülelinnalisi kultuuri- ja meelelahutusüritusi.

3.5  Viia läbi heategevusüritusi.

3.6  Osaleda üldsotsiaalsetel teemadel ümarlaudades, konverentsidel jm. Võtta osa vanuripoliitika kujundamisest ettekannete või muu tegevuse näol.

3.7  Arendada koostööd teiste samalaadsete pensionäriühendustega nii Eesti Vabariigis kui väljaspool seda.

4.     Ühing juhindub oma tegevuses  Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest,rahvusvahelistest kokkulepetest,  põhikirjast ja ühingusisestest aktidest.

5.     Ühingul on oma pitsat ja sümboolika.

6.     Ühingul on arveldusarved pankades.

7.     Ühingu majanduslikud suhted riigi, kohaliku omavalitsuse, teiste juriidiliste jaüksikisikutega põhinevad lepingulistel alustel.

8.     Ühing võib vabalt valida oma tegevuses lepingupartnereid, sõlmida lepinguid Eesti Vabariigi ja välisriigi juriidiliste ja üksikisikutega vastavaltpõhikirjalisele tegevusele ja olla esindajaks Eesti Vabariigis ning välismaal.

9.     Oma kohustuste täitmise eest vastutab ühing kogu oma varaga. Liikmed ei vastuta ühingu kohustuste eest.

II      ÜHINGU EESMÄRKIDE  SAAVUTAMISE VAHENDID.

1.     Põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on MTÜ-l õigus:

    1) Moodustada huvialaklubisid või teisi rühmitusi

    2) Avada terviseedenduslikke kabinette, eneseabi- ja nõustamispunkt

    3) Viia läbi  loenguid, seminare ja litsentsi mittenõudvaid kursusi

    4) Viia läbi statistilisi uuringuid

    5) Osutada infoteenuseid

    6) Kirjastada ja reklaamida ühingu tegevusse puutuvaid teemasid

2.   Ühingul on õigus:                                                                                                               1)Rentida tegevuseks ruume

    2)Omandada ja võõrandada vara

    3)Astuda lepingulistesse suhetesse ja arendada koostööd Eesti Vabariigi jaVälisriikide     juriidiliste ja üksikisikutega

    4)Astuda ja avada (ka iseseisvate juriidiliste isikutena) klubisid, esindusi ja filiaale.

    5)Võtta pika- ja lühiajalisi laene ja võimalusel neid ka anda

    6)Teostada Ühingu eesmärkide nimel muid vajalikke toiminguid.

III      ÜHINGU VARA

1.     Ühingu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik Ühingu põhikirjalise  eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole  vastuolus seadusega.

2.     Ühingu vara saadakse:

    1)     Sisseastumis- ja liikmemaksudest

     2)     Annetustest, varalistest eraldistest

     3)     Ühingu põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste tegevuste ja ürituste      tulust.

    4)     Muust tulust, mis on vajalik ühingu põhikirjalise tegevuse arendamiseks.

3.     Ühingu liikmed valdavad, kasutavad ja käsutavad ühingu vara ühiselt ühingu juhtimisorganite  kaudu.

4.     Liige võib tasuda alammäärast suurema sisseastumisi- ja liikmemaksu,liikmemaksu  maksimaalne suurus ei ole piiratud.

5.     Liige ei oma sisseastumis- ja liikmemaksuna ühingule antud mitterahalisele varale eriõigusi.

6.     Uued liikmed on kohustatud tasuma sisseastumis- ja esimese aasta liikmemaksu viie päeva jooksul peale liikmeks võtmist.

7.     Liikmemaksu suurus füüsilistele isikutele, teistele mittetulundusühinguteleja juriidilistele isikutele määratakse Kodukotuse juhatuse poolt ja muutusiliikmemaksu suuruse osas võib otsustada mitte sagedamini kui 1 korda aastas. Liikmemaksu võib tasuda juhatuse otsuse alusel kogu aasta eest võiosadena.

8.     Ühingust väljaastumisel või liikmest väljaarvamisel  liikmemaksu- jasisseastumismaksu ei  tagastata.

IV     ÜHINGU LIIKMED

 Liikmeteks võivad olla:

1.Pensionärid, pensionieelikud ja teised füüsilised isikud, kes soovivad osaleda Kodukotuse tegevuses.

2.Juriidilised isikud.

3.Auliikmed, kui üldkoosolek teeb selleks ettepaneku juhatusele.

4.Liikmeks saab suulise või kirjaliku avalduse alusel, mida kinnitab juhatus.

5.Juhatusel on õigus pakkuda liikmestaatust omal algatusel.

6.Liikmest arvatakse välja avalduse alusel või juhatuse initsiatiivil, kui liige ei ole maksnud 2 aastat järjest liikmemaksu, ei ole täitnud kodukorra eeskirju või talle antud põhikirjalisi ülesandeid või kahjustab oma tegevusega Kodukotuse mainet. Edasikaebamisel teeb lõppotsuse üldkoosolek.

7.Ühingu liikme surma või teovõimetuks tunnistamisel, samuti juriidilise isiku likvideerimisel  lõpeb liikmestaatus koheselt. 

 V    ÕIGUSED

1.Võtta osa üldkoosolekutest, saada infot üldkoosoleku otsusest.

2.Osaleda ühingu põhikirjalistes tegevustes.

3.Valida ja olla valitud ühingu juhtimisorganitesse.

4.Asutajaliikmetel on õigus saada teenuseid ja sõlmida ühinguga lepinguid eelisjärjekorras.

VI    KOHUSTUSED

1.Täitma põhikirja ja juhatuse otsuseid (ka oma eriarvamuse puhul)

2.Tasuma liikmemaksu.

3.Teatama elukoha ja telefoni muudatustest juhatusele

4.Ühingu toetajaliikmed peavad informeerima ühingut  reorganiseerimisest või likvideerimisest.

5.Keelatud on liikme poolt arendada juhatusega kooskõlastamata tegevust, mis võib kahjustada ühingu huve.

VII     JUHTIMNE

VIII    ÜLDKOOSOLEK

1.Ühingu kõrgemaks organiks on Üldkoosolek.

2.Korraline üldkoosolek kutsutakse kokku 1 kord aastas kuue kuu jooksul pärast aruandeaasta lõppu.

3.Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku juhatuse algatusel või nõutakse liikmete, revidendi poolt. Taotlus erakorraliseks koosolekuks tuleb juhatusele esitada kirjalikult koos arutatavate küsimustega. Juhatus peab 1 kuu pärast koosoleku kokku kutsuma.

4.Üldkoosoleku toimumise ja päevakorra kohta antakse teave liikmetele vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist. Juhatuse otsusel võib koosolekust teatada ka ajalehe kaudu.

5.Üldkoosolekust osavõtjad registreerivad osavõtulehel, kuhu kantakse liikme või esindaja nimi. Nimekiri lisatakse protokollile.

6.Üldkoosoleku avab ühingu juhatuse esimees. Seejärel valitakse koosoleku juhataja ja protokollija. Hääletamise protseduur otsustatakse iga päevakorrapunkti kohta eraldi. Hääletamine on avalik või salajane, olenevalt üldkoosoleku otsusest.

8.Protokoll sisaldab kõiki vastuvõetud otsuseid, lahkarvamusi. Alla kirjutavad koosoleku juhataja ja protokollija.

9.Üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata osalejate arvust.  Igal osalejal- liikmel on üks hääl.

10.Üldkoosoleku otsuseid võetakse vastu lihthäälteenamusega. Põhikirja kinnitamine, muutmine, aastaaruande kinnitamine ja ühingu tegevuse lõpetamine vajab 2/3 koosolekust osavõtjate liikmete häältest. Juhatuse valimine viiakse läbi kas avalikul või salajasel hääletamisel, olenevalt üldkoosoleku otsusest.

11.Üldkoosolekul on õigus otsustada kõiki ühingu tegevust puudutavaid küsimusi, mis on koosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud.       

Üldkoosoleku pädevuses on:

1)Põhikirja kinnitamine, muutmine, täiendamine.

2)Juhatuse ja revisjonikomisjoni suuruse, volituste, liikmete valimine, ennetähtaegne tagandamine.

3)Majandusaruande kinnitamine.

4)Ühingu tegevuse reorganiseerimise ja lõpetamise otsustamine.

IX    JUHATUS

1.Juhatus on ühingu täidesaatvaks organiks ja valitakse üldkoosolekul kolmeks aastaks.

2.Juhatus on 2-10 liikmeline, liikmete arvu otsustab üldkoosolek.

3.Lubatud on juhatuse liikmete korduv valimine. Üldkoosoleku otsusega võib juhatuse  liikmeid ametist tagandada enne ametiaja lõppu.

4.Juhatus vastutab ühingu tegevuse eest.

5.Juhatus ajab ühingu asju ja talle antakse üldkoosoleku poolt ühingut puudutavate küsimuste otsustamisõigus.

6.Juhatuse esimees ja aseesimees valitakse juhatuse poolt salajasel hääletamisel. Juhatuse esimees ja liikmed võivad saada oma tööülesannete täitmise eest tasu. Juhatuse esimehe tasu otsustatakse teiste juhatuse liikmete poolt. Liikme(te) tasustamiseks teeb ettepaneku juhatuse esimees, sellele järgneb juhatuse otsus.

7.Ühingut esindab kas esimees või aseesimees üksinda või kõik juhatuse liikmed koos.

8.Allkirja õigus ühingu nimel on juhatuse esimehel ja aseesimehel.

9.Pangadokumentidele allakirjutamine toimub seaduses ettenähtud korras.

10.Juhatuse koosolekud viiakse läbi vähemalt 1 kord kuus või esimehe kutsel või teiste juhatuse liikmete või revisjonikomisjoni taotlusel.

11.Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui koos on peale esimehe 50% juhatuse liikmetest. Otsused tehakse lihthäälteenamusega ja vormistatakse kirjalikult. Kui hääled jagunevad võrdselt, siis saab otsuseks see seisukoht mille poolt on esimees.

12.Juhatus võib vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.

13.Juhatusel on õigus volitada teisi isikuid esindama ühingut kohtus, riigiorganites, kohalikus  omavalitsuses, äriühingutes.

14.Juhatuse liige võib end juhatuse ametist taandada, kui ta on selleks teinud krjaliku avalduse vähemalt 1 kuu varem. 

Ülesanded:

1)Juhatuse esimees viib ellu juhatuse otsuseid, esindab ühingu huve riigiorganeis,kohalikes omavalitsustes, suhetes teiste ettevõtetega ja organisatsioonidega, sõlmib lepinguid ühingu nimel ja valmistab ette juhatuse koosolekuid. Juhatuse  esimehe äraolekul asendab teda aseesimees või juhatuse poolt määratud juhatuse liige.

2)Juhatus korraldab oma MTÜ liikmete arvestuse, ühingu asjaajamise, sissemaksete, raamatupidamise, tegevuse, aastaaruande ja bilansi koostamise ning selle esitamise üldkoosolekule.

3)Lepingute sõlmimine riigiorganitega, omavalitsustega, teiste ettevõtetega füüsiliste isikutega

4)Töötajate tööle võtmine ja töölt vabastamise otsustamine, tööülesannete ja töötasu määramine.

5)Allosakondade või üksuste asutamise otsustamine.

6)Põhi- ja käibevahendite ostmine ja võõrandamine.

7)Ruumide ja tegevuseks vajalike vahendite rentimine.

8)Koostab järgmise aasta finants-majandusliku plaani, tegevuskava ja eelarve.

9)Ühingu kodukorra, tegevusgraafiku koostamine ja kinnitamine

10)Üldkoosoleku kokkukutsumine

11)Kõigi teiste ühingut puudutavate küsimuste lahendamine, mis ei kuulu üldkoosoleku ainupädevusse.

X      ARUANDLUS JA KONTROLL

1.Ühingu finants- ja aruandeaasta on 01.jaanuarist kuni 31.detsembrini

2.Aastaaruande bilanss avalikustatakse üldkoosolekul.

3.Ühingut revideerib revisjonikomisjon või revident vähemalt 1 kord aastas.

4.Ühing esitab aruande riigiorganitele seadusandluses ettenähtud korras.

5.Revisionikomisjon (revdent) kontrollib põhivahendeid, finantstegevust, põhikirja täitmist ja annab arvamuse ühingu aastaaruande kohta.

6.Revisjoniakte kinnitab üldkoosolek.

7.Revidendil on õigus kontrollida materjal-tehniliste ja rahaliste vahendite, hoonete,          rajatiste, transpordi ja muu vara kasutamist ja säilitamist.

8.Ühingu juhatus võib palgata sõltumatu audiitori, kes selgitab juhatuse majanduse korraldamist.

9.Revidendil on õigus põhikirjale mittevastava tegevuse korral peatada tegevus, teatada sellest juhatuse esimehele ja koostada akt. Sel juhul võib ta nõuda erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist.

XI    ÜHINGU ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

1.Ühing on asutatud piiramata tähtajaga.

2.Ühingu ümberkujundamine toimub üldkoosoleku otsusega. Ümberkujundamise käigus lähevad ühingu õigused ja kohustused õigusjärglasele ja sel juhul tehakse vastavad muudatused ka põhikirjas.

3.Pärast ümberkujundamise otsuse vastuvõtmist saadab ühing otsuse ja põhikirja 10 päeva jooksul Tartu Linnakohtu mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Ümberkujundatuks loetakse põhikirja muudatuste registreerimise päevast.

 XII    TEGEVUSE LÕPETAMINE

1.Tegevus lõpetatakse üldkoosolekul, kohtuotsuse või allesjäänud liikmete otsuse alusel.

2.Likvideerimist teostavad likvideerijad, keda määrab juhatus või teda asendav organ. Likvideerimiskomisjonil on juhtorgani õigused ja kohustused.

3.Likvideerimiskomisjon lõpetab juriidilise isiku tegevuse, nõuab sisse võlad, müüb vara, rahuldab võlausaldajate nõuded ja seejärel allesjäänud vara õigustatud isikute vahel.

4.Likvideerijad peavad toimingust teatama ajalehes või väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ .

5.Kui likvideeritava ühingu rahast ei jätku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, siis likvideerijad esitavad pankrotiavalduse.

6.Peale võlausaldajate nõuete rahuldamist ja allesjäänud vara väljajagamist õigustatud isikutele, esitavad likvideerijad avalduse ühingu registrist kustutamiseks ja peale seda lakkab ühing eksisteerimast.

7.Ühingu dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Registris märge dokumentide hoidja kohta. Dokumente säilitatakse 10 aastat.                               

Muudetud ja parandatud põhikiri registreeritud äriregistris 20. 09. 2004